Gruusia 13-22.09.2016

13.09.2016 Tallinn -Kiiev-Tbilisi

Kohtusime Margusega Tallinna lennujaamas lõunapaiku, et alustada ammu planeeritud ühist reisi Gruusiasse. Gruusias oleme mõlemad käinud. Margus rohkem, mina vaid ühekorra aastal 2010 ühel euroopanoorte koolitusel Batumis. Aga loodust, mägesid ja muid vaatamisväärsusi pole eriti näinud kumbki.

Kõigepealt lendasime Kiievisse. Uurisime kas tasuks ka Maidanil käia aga öeldi, et meie 4 tunnisest vabast ajast võib väheks jääda. Otsustasime, et käime seal tagasitulles ära, siis on passimise aega 8 tundi.

Kiievis kohtusime endise alpinisti Urmasega, kes oli väga jutukas. Kuulasime lennujaama põrandal tema reisisoovitusi ja põhjalikku analüüsi elust naistega.Mis tal väga hästi õnnestunud ei olnud. Naised olid tema arvamuse kohaselt vastikud ja õelad. Meil soovitas ta olla ettevaatlikud ja sõlmida abielludes lepingud. Nojah elame näeme.

Varsti olime lennukis ja peagi kuumas öises Tbilisis.

Lennujaama ees oli palju taksojuhte ja hinnad tõusnud nagu ikka. Kauplesime usinasti ja saime toreda hinna. Loomulikult oli meie masinaks päevinäinud ziguli 05. Autojuhiks väike ja paks grusiin, kes koguaeg suitsetas ja rögises nagu hakkaks otsi andma. 

Meie korter Tbilisis

 Tiirutasime nagu nato sõjalennuk peipsi kohal aga kohta üles ei leidnud. Kuigi alguses ütles ta, et koht on vägagi tuttav. Kell oli juba 3, kui lõpuks helistas tagasi hosteli omanik ja korjas meid peale. Olime tegelikult lähedal. Määrdunud hommikumantlis perenaine pakkus teed ja puhus juttu. Korter seeeest oli kuninglik. 1937 aastal ehitatud majas. Uni tuli.

14.09.2016 Tbilisi-Kutaisi-Mestia

Hommikul tõusime suht vara ja ehmatasime pererahva otse sängist üles, et maksta toa eest. Sõitsime Metrooga Didube peatusesse ja sealt keset basaari leidsime marsrutka.Gruusias tohutult populaarne liiklusvahend. Tavaliselt ford transit. Suuremaid busse näeb haruarva. Margus küll arvas, et saame igal pool tünga. Mina püüdsin teda rahustada.

Marsrutka ja turistid

Päev möödus põhiliselt sõites. Vahepeal hatsapuri ja õllepeatused ja siis jälle edasi. 

Turistid ja bussijuhid keha kinnitamas.

Viimast otsa sõites oli ka bussijuhiga väike nägelemine. Ta süüdistasmeid pettuses, et oleme talle 20 laari vähem maksnud. Peatas bussi keset tühermaad rebis ukse lahti ja pistis räuskama. Ülejäänud inimesed meid, kui vargaid põlglikult põrnitsemas. Meie jäime endale kindlaks ja bussijuht lõi käega. Ei tea kuhu ta selle raha kaotas.

Svanetia

Õhtul Mestias einestasime ja tutvusime linnaga. Kiskus külmaks ja jahedaks. Ei hakanud öösel matkale minema ja leidsime kena öömaja. Eks hommikul paistab mis saab.

Parimad hinkaalid. Kodused ja soojad. Käsitöö.

15.09.2016 Mestia-Mazeri

Ööläbi ladistas vihma aga hommikuks oli ilm ilus ja päike paistis. 

Mestia

Varustasime end leiva ja juustu ja rohke veega ning alustasime mäkke ronimist. Plaan oli liikuda 2500-2900 meetri kõrgusele ja liikuda mööda mägesid Mazeri külla. Kokku 19 kilomeetrit ja 10 tundi. Ööbida plaanisime mägedes. Põhitõus oli väga raskeja väsitav.

Kindlutornid iga majapidamise juures

 Tegime iga natukese aja tagant pause. Seljakotid andsid raskust juurde. Mägedes oli ka palju lehmi rohtu näksimas. Margus püüdis ühest meile pakikandjat koolitada aga lehm ei allunud koolitusele vaid põgenes võssa. Õnneks ei kinnitanud me talle veel pakke turjale. 

Margus lehmi koolitamas.

Üsna kõrgel juba.

Peagi olime mäe otsas ja valisime rada mis siirdus Mazeri poole. Meile järgnesid Korea turistid, kes tegelikult Koruldi järvesid otsisid. Suunasime nad õigele rajale. Vaated olid imelised. Lummavad. 

Guli pass

Matkasellid

 Ületasime mitmeid orge ja mägijõgesid. Aeg veeres armutult ja plaan mägedes ööbida tundus kahtkasem kui alguses. Minu põlved hakkasid kalaskumistel valu tegema. Vahepeal sadas vihma ja puhus jäine tuul, millega me ka arvestanud ei olnud. Ja siis see juhtus. Eksisime veidi teelt. Ja see eksimine maksis meile paar tundi valget aega. Vaatasime, et ilma telgita ööbimine sellise mäe peal oleks enesetapp ja pöördusime tagasi. Paari kohapeal oleks ka kukkunud aga kõik läks kenasti. Hetk enne pimedat olime ohutus kohas. Jalad valutasid ja alla oli veel 5 km laskumist. Kuu valgustas teed ja meil olid ka pealambid aga jõudu ei olnud. Veidikese otsimise peale leidsime ühe poollagunend karjuseonni.

Kodutunde Margus

  Seadsime end seal sisse ja saime kenasti magatud.

16.09.2016 Mestia-Poti

Öömaja mägedes

Hommikul vara ajasime kargu alla ja suundusime alla Mestia poole. Oli raske. Õnneks tuli karjuste perekond UAZiga ja viis meid kastis Mestiasse. Kastis loksusid veel piimanõud ja juustukerad. Mõtlesime, et neist saaks laheda dokfilmi vändata. Kohtusime eelmine päev mäkke ronides selle perega nende hüti ees. Istusid kolmekesi pingil ja vaatasid kaugusse. Õrnad udupilved ümberringi keerlemas. Istusid ja vaikisid. 

Hommik UAZiku kastis

 Mestias kerge eine ja pärast pikka jagelemist marsrutkajuhtidega liikusime Zugdidi poole. Teel nägime uhket hüdroelektrijaama mis saksa sôjavangide poolt ehitatud. Veel oli karjamaal kivikoristaja. Kuna karjamaad on mäenõlvadel, tuleb kivile väike tõuge anda ja ta veereb jõkke või maanteel kihutava ziguli esiaknasse.

Hatsapuri ehk juustupirukas. Põhivärk.

Marguse korjatud sirmikud pärast kerget praadimist. Olidki head.

 Zugdidis otsisime kaua internetti, lõpuks saime. Võtsime ühendust Marguse tuttava ohvitseri Giorgiga kes andis meile juhised, kuidas tema juurde jõuda. Mina istusin kohvikusse ja Margus läks juuksurisse, et ennem tähtsa inimesega kohtumist endale veidi korralikum välimus anda. 

Turuhoone Potis

Sõidab

 Zugdidist läksime Potisse. Uhkesse sadamalinna. Ostsime turult konjaki ja istusime jälle marsasse, et sõita veidi edasi Urekisse. Urekis istusime kohalikku tsaihanaasse ja helistasime Giorgile. Ta lubas tulla 30 min pärast. Võtsime mõned õlled ja pikad hatsapurid. Varsti oli oodatud üle 2 tunni. Gruusia värk. Mõtlesime, et ta ei tulegi aga tuli siiski. Sõitsime väiksesse külla ja meid võttis vastu uhke villa. Aias kasvas erinevaid frukte. Alates kiividest lõpetades kõrvitsatega. 

Pidulaud

 Kohe pandi saslik tulele ja laud täitus erinevate hõrgutistega. Ojadena voolas punane koduvein. Kusjuures väga hea. Toost järgnes toostile ja vanaisa uinus. Naisi lauda ei palutud.Aga kui laual miskit vähenema hakkas tõi perenaine lisa. Ilma palumata. Lapsed istusid vaikselt diivanil ja rääkisid siis, kui neilt midagi küsiti. Selline kord.

17.09.2016 Ureki

Arehhi

 Ärkasime vara ja tegime tiiru koos vanaisaga külavahel. Ärgata oli ok aga vana grusiini kombekohaselt toodi meile ka kaks klaasi tsatsat, mis on puhas mürk. Neelasime selle viisakusest alla ja tervis läks allamäge.Püüdsime dünamiidiga kalu väikesesest ojast ja aitasime bussi mäest üles lükata.

Hommikune jalutuskäik

 Nööril kuivas Eesti lipp, mida pererahvas pidas usa lipuks. Aga mis seal ikka - suured riigid mõlemad. Varsti saabus Giorgi perega tagasi, sisseoste tegemast ja oli aeg lõunat süüa.

Seal ta kuivas

Siis valmistasime vanaisaga õnged ette, et kalale minna. Spinningu otsas oli tina ja puupulk ning 2 meetrit võrku. Nagu pärast välja tuli – ka täiesti ebaseaduslik rakendus. Kalale läksime mõne kilomeetri kaugusel asuva jõeäärde. Jõeääres oli palju prügi ja lehmasid aga jõgi ise ilus puhas ja kiire vooluga. Meie jäime kohe oma rakendusest ilma ja hakkasime hoopis võrguga püüdma. 

Kalaretkel

Loomulikult ka ebaseaduslikult. Päike kõrvetas ja võrku jäid ainult pisikesed kalad. Vanaisa sai aga päris vahvaid kalu oma illegaalse rakendusega. Läksime koju ja naised hakkasid kalu puhastama, et neid suitsutada.

Õhtupoole läksime veel Ureki kuurortisse. No see oli ehtne vene turismimagnet. Tümps käis ja igast tränimüüjaid oli tänav täis. Istusime ja vaatasime päikeseloojangut. 

Must meri, must liiv

Õhtul oli külla tulnud Anzori oma prouaga. Kordus eilne stsenaarium. Laud oli nagu äke ja toost järgnes toostile. Anzori vajus järjest rohkem laua alla kuni laual olid ainult prillid millega klaase kokku löödi. Lõpuks oli aeg külalistel lahkuda ja nii saime ka meie magama. 

18.09.2016 Ureki - Borjomi

Hommikul oli aeg pererahvaga hüvasti jätta. Meie läksime marsrutka peale ja nemad jäid omi asju ajama. Sõitsime kõigepealt Kashurisse ja siis juba Borjomisse. Tervisevetele. Bussijaamas oli palju rahvast, kes meile üksteise võidu oma kortereid pakkusid. Otsustasime natuke keha kinnitada ja ise otsimisega tegeleda.

Aitasime leivaküpsetajal tuld teha

 Kõhud hinkaale ja hartsood punnis täis, liikusime edasi ja tänaval tuli meile vastu üks proa, kes oma korterit pakkus. Korter oli kena ja maksis vähe - 12 euri, nii me sisse kolisimegi.

Meie maja Borjomis

 Pärast väikest puhkust seadsime sammud tervisevetele ehk borjomi mineraalvee parki. Jõime otse allikast borjomi vee algmaterjali, mis maitses nagu autos seisnud borjomi lõpp või grusiini higi. Park oli täis erinevaid atraktsioone lastele ja müügiputkasid. Algas metsatee ja 2 km pärast olime basseinide juures, kus 27 kraadine vesi. 

Basseinid looduslikult sooja mineraalveega

 Puha looduslik ja väävlihaisune. Turiste käib siin vähe, kuna siia peab jalgsi tulema. Basseinide juures oli ka gruusia tv9 võttegrupp, kes tegi reisisaadet. Saime ka telekasse. Pärast kosutavat suplust liikusime linna ja esinestasime restoranis Metropol. Suur ja võimas koht. Sõime lambasaslõkki jms ning koduveini, mis oli väga hea. Saslik oli sitt ja üle soolatud. Naaberlauas oli Viive sünnipäev, torti toodi meilegi. Mängis ka ühemehebänd. Mees istus arvuti taga, suits ees ja kui viitsis siis ka laulis. Oli tore pidu. Uni oli ka hea.

19.09.2016 Borjomi

Margus tõusis varem ja käis turul ning vaaritas hommikusööki. Tõusin ka ja aitasin selle lõpule viia. Kauplesime öömaja veel üheks ööks ja läksime matkale. 

Borjomi park ja pudeldamisvabrik (endine)

Tegelikult leidsime ka ühe öömaja 8 euro eest kahepeale aga see oli siiski gramm parem, varisemisohtlikust karjuseonnist Mestia lähistel.

Kõigepealt sõitsime köisraudteega Borjomi platoole ja edasi liikusime jala. Üle mägede, läbi külade. Vahepeal kümblesime jääkülmas mägijões ja astusime läbi kahest kloostrist. Ühes toimetasid nunnad ja pakkusid meile külma vett. Oli kosutav. Matk kestis terve päeva.

Külaelu

Matkarajal

 Õhtuks olime tagasi linnas, et külastada pisut vana ja väsinud linnamuuseumi ja turgu. Arbuus oli jama aga viinamarjad täitsa mõnusad.

Killuke Borjomi ajalugu

 Õhtul tegime veel tiitu termaalbasseinidesse ja tagasi. Hiljem einestasime turisti baaris. Vein oli seekord halb ja söök ülehinnatud, muidu enamvähem. Kuna jalad valutasid päevasest ringitrampimisest, läksime kiirelt magama. 

20.09.2016 Borjomi- Tbilisi

Tõusime suht vara, et kolida välja ja võtta suund Tbilisisse. Hommikusöögiks haarasime paar hatsapurit ja sõit marsrutkaga võis alata. Valisime ikka selle, kuna rong sõitis 5tundi ja marsrutka ainult 2.

Otsisme kohe üles majutuse ja vabanesime oma kandamist. Meid juba oodati. Koogi ja kohviga. Vahepeal oli ostetud ka uus voodipesu. Läksime linna suurimale turule ja ostsime pähkleid ja muud kraami, et koju viia. Jalutasime niisama ja tegime siinseal paar õlut. Leidsime Margusele ka kauaotsitud lambavesti. Aga ta ei ostnud seda. Liiga kallis. Lubas kodus ise mõnel lambal naha koorida ja vesti teha.

Metroo Tbilisis

Leidsime linnapealt kohaliku kino ja läksime venekeelsele seansile vaatama filmi BenHur. See oli pealelugemisega. Täielik pettumus nii sisu kui kogu kino puhul. Raha tagasi ei saanud. Kell oli 1 öösel ja me läksime magama. 

21.09.2016 Tbilisi

Täna hängisime samuti linnapeal. Uurisime vana linnaosa. Viskasime pilgu peale Shakasvili poolt tellitud vabaduse silllale. Ilus klaasist sild. Vaatasime ka üle türgisaunad aga sisse ei läinud. Ilm õues oli ilmselt sama kuum kui Türgi spa. 

Rahu sild

Vahepeal varjusime oma korterisse, kuna kogu pealinn mattus tohutusse vihmavalandusse. Puhkasime kodus ja alles õhtul saime uuesti välja minna. 

22.09.2016 Kojuminek

Viimane pool ööd lubati meil oma tuba kasutada tasuta. Kuna kliente polnud. Öösel kell 03.00 sõitsime lennujaama ja jätsime Gruusiaga nägemiseni. Sest palju jäi ju veel nägemata. Gruusia on väga ilus ja turistisõbralik maa. Samuti väga turvaline. Natukene ka nostalgiline. Niiet mindagu!