 |
| Tuktuke lennujaama juurde enam ei lasta, aga veidi eemal on neid juba päris palju ootamas. |
10.11
Tallinn-Oslo-Doha-Colombo
Njah
eks nende lendudega läks seekord vähe pikaldaselt ja korralike
tõrgetega. Kõigepealt pärast eesti õhu pankrotti polnud mul reisi
esimest otsa Tallinn-Oslot. Olukord oli lootusetu. Päev ennem
reisile minekut helistasin igaks juhuks ka uude eestilennufirmasse ja
oh imet nad tegid pileti ümber. Saingi sõita. Oslost läks lend
Dohasse ja sealt pidi kohe edasi minema Colombosse aga muudkui lükkus
ja lükkus. Lõpuks lasti peale. Lennuk tegi tiire küll edaspidi ja
tagurpidi mööda lennuvälja nagu kadund Ants Antson Insbruckis.
Peale kahte tundi üritamist kamandati kogu 200 liikmeline
reisiseltskond maha ja pakuti tasuta süüa. Lõpuks 01.00 saime
minema.
11.11
Negombo
Kella
10.00 paiku maandusime Sri Lankal. Kuumus lõi lennukiuksel jalust
maha. Õnneks sain püsti. Peale viisastamist ja rahavahetamist
sukeldusin lennujaama eesolevatesse taksojuhtide massidesse. Sealt
läbi pääsenud olid ees tuk-tukimehed. Need olid juba kõvemast
puust ja sealt ma läbi ei saanud. Sõitsin tukiga Negombosse
majutusasutusse. Seda peab nende kohta ütlema, et fotograafiaga on
neil väga hästi. Bookingus tundus see kodumajutus ok. Kohapeal
tekkis idee, et võiksin ka ise näiteks meie vanast laudast 3 tärni
hotelli teha. Ühe öö elab ehk üle.
 |
| Juba on palav. |
Peale
kosutavat duzzi tundus, et und ei tule ja otsustasin esimese päeva
ringi lonkida ja alles õhtul magama minna. Mõeldud tehtud. Seadsin
sammud linnapeale, et tutvuda kõigepealt St. Mary katolikukirikuga
Kirikust
suundusin kuulsale kalaturule. Turistid armastavad seal käia
varahommikul kui kalurid merelt saagiga naasevad. Aga nägin minagi
kalu. Tonnide kaupa rannaliival kuivamas. Aga oli ka värskeid. Kõike
oli. Juttu tegin lahke kalamehega, kes mind igast urgastesse tassis.
Vahepeal hakkas kõhegi. Rääkis elust ja olust ja tegi pika
ringkäigu. Möödusime ka kuulsatest Hollandi kindluse varemetest,
kus praegu toimetab vangla.
 |
| Vangla ja külalised |
Vangla väravas oli palju rahvast kes
ootasid sisse pääsuks luba, et lähedastele kriminaalidele süüa,
sigarette ja viile viia.
Hakkasin
uskuma, et ta raha ei tahagi “teenuse”eest. Tuur venis pikale ja
andsin märku et sätin minema. Aga kus sa sellega. Lähme teeme ühed
õlled lausus onu. Lion Lager on päris hüva jook. Onu muudkui
patras ja jäi sest ühest õllest päris vinti. Midugi on siin pudel
ka suurem. Üle pindi.
 |
| Vahvad purjutajad. |
Restoranipoisid
tahtsid ka valge mehega pildile jääda ja mis mul selle vastu oli.
Maksin
arve, mis oli Sri Lanka kohta tavatult kallis ja sättisin kodu
poole. Onu ikka kaasas. Palus raha veidi perele riisi jaoks. No
tegelikult oli temaga ju vahva. Andsin. Ega ta rõõmus ei olnud.
Utles et nagu vähevõitu. Homme viin ennast riisihindadega kurssi.
Selline
esimene päev sõbralikul, haisval, palaval ja natukene ka
ettearvamatul saarel. Homme bussijaama ja ikka edasi.
12.11
Negombo - Anuradhapura
Uni
oli väga hea. Kuigi tuba oli palav. Ventilaator pani õhu liikuma.
Õnneks tuli õhtul ka padukas mis tegi õhu veidi klaarimaks.
 |
| Bussijaam |
|
Hommikul
kell 8 olin bussijaamas. Busse oli palju. Valisin veidi kallima
piletiga seeeest ACga bussi. Bussitransport on ikka väga odav.
Kurunegalasse maksis pilet 1 euro. See oli u 2,5 tundi sôitu. Mitte
et ta kaugel oleks olnud aga liiklejaid on lihtsalt kohutavalt palju.
Sealt edasi võtsin bussi Anuradhapurasse. Seekord tavalise bussi
ilma ACta. Aga ruumi oli rohkem ja õhku justkui ka. Igas peatuses
tuli palju rahvast peale nendele lisaks igast snäki, joogi ja muu
kraami müüjaid ning kerjuseid. Üks mees müüs plekieemaldajat.
Mäkerdas oma halli pluusi pastakaga kokku ja hõõrus seda siis
hambaharjale lastud vahendiga ja plekk kadus. Kõik ostsid imelist
vedelikku. Umbes 3,5 tunni pärast olime kuulsas linnas
Anuradhapuras.
 |
| Väga vana puu Anuradhapuras, mille all omalajal Budha istus ja mõtles. |
Võtsin
kerge eine ja asusin jalgsi hotelli otsima. Leidsin. Uueslinnaosas
suht vaikse kohapeal. Hotellis pisut hingetõmmanud rentisin
jalgratta ja asusin budistide kõige pühamaid paiku avastama. Kõike
valvas sõjavägi.
Tagasiteel
hotelli algas ilma igasuguse hoiatuseta paduvihm. Otsisin tänavalt
enamvähem tihedama puu ja parkisin ratta selle alla. Varsti hakkas
puu läbi laskma ja kookospähkli tädi kutsus mu enda juurde varju.
Ostsin selle auks ka pähkli mille ta osavalt madseetega avas.
Maitses päris hästi. Varsti sadu lakkas ja sain hotelli vändata.
 |
| Kookosemahl - hoopis teise maitsega kui meil müüdavate pähklite sisu. |
Homme
varavalges juba Wilpattuga tutvuma.
13.11
Wilpattu National Park
 |
| Paabulind Wilpattu Rahvuspargis. |
Öösel
ei saanud hästi uinuda. Sääsed ründasid. Hommikul olid ka suur
prussakas ja konn sandaalidesse kolinud. Püüdsin ventika kiiremini
keerlema panna, et see sääsed laiali puhuks aga miski ei aidanud.
Palav oli ka. Lõpuks hakkas naabrimees relakaga mingit plekki
lõikama. Sellepeale tuli uni.
 |
| Minu lemmik sipelgapesa |
Äratus
juba 04.39 et minna Wilpattu National Parki. Autojuht korjas mu peale
ja sõit läks lahti. Kahjuks ei osanud ka tema väga palju inglist
rääkida. Samas hädapärast sain hakkama. Ta oli endine sõdur.
Teeninud Pakistanis, Indias ja eitea kus veel 25 aastat. Valetasin
igaks juhuks et olen ka teenistuse läbinud ja et olen kuulipilduri
abi. Uskus ja kiitis mind selle eest.
 |
| Rahvuspark |
Varsti
olime Wilpattu lähistel ja vahetasime auto jeebi vastu. Väravas
tuli osta pilet. Kohalikud 130 ruupiat ja välismaalased 3000. Kogu
see pull läks palju maksma aga oli tore olla loodusrüpes. Kohe
parki sisenedes nägime elevanti mööda teed astumas. Õigemini tema
perset. Hoidsime targu pikkivahet kuni ta läinud oligi. U 40
ruutkilomeetril nägime täpilisi hirvesid, rebaseid, krokodille,
suuri sisalaikke, paabulinde ja muid elukaid. Mulle meeldis eriti
sipelgapesa. Kuna siin kuuseokkaid ei ole ehitavad sipelgad pesa
mudast. Suured augud sees nagumlapsed oleks liivalosse ehitanud.
Kohalikud ei pidanud seda vaatamisväärseks. Elevante rohkem ei
näinudki.
Mõne
tunni tiirutanud hakkasime tagasi minema kui äkki - autoratas lahti.
Pidin nentima et ega kui viiest üks polt on alles ei saagi ratas all
kaua seista eriti sellisel maastikul. Jätsime jeebimehe maha ja
ronisime teise jeebi peale, mis viis meid autoni.
Tagasi
hotelli. Vahepeal võtsime ka väikese tee piima ja suhkruga.
Teeäärses kohvikus oli niipalju kärbseid, et oli raske lauapealt
tassi üles leida :)
Võtsin
hotellist oma asjad ja sõitsin bussiga Dambullasse. Reis kestis 2
tundi. Kui buss liikuma hakkas mõtlesin, et toetan pea korraks
seljakotile. Kui silmad lahti tegin olin kohal :) Öine ärkvelolek
andis tunda.
Maandusin
Sandra nimelises hotellis. Palusin kohe 2 õlut ja sööki.
Külalislahkus ja söök on siin võrratud.
 |
| Kohalik õlu. |
14.11
Sigirya/ Dambulla - Kandy
Tänane
öömaja oli suurepärane. Pererahvas pingutas tõeliselt, et saada
Sri Lanka parima hosteli tiitlit. Loodan et nad selle ka saavad.
Hommikul jõin kannutäie kohvi ja olin valmis uuteks seiklusteks.
Hosteli omaniku onu võttis mind tuktuki peale ja sõit algas.
Varustasin ennast värskete pirukate ja veega. Pagariäri on siinmail
väga hinnatud. Igast väiksemast urkast saab osta värsket
toodangut. Lisaks sellele et see on väga pehme ja maitsev on see ka
ülimalt odav.
 |
| UNESCO nimekirja kuuluv Sigirya rock |
Sõitsime
vaatama Sigirya Lion rocki. See on selline üksik kivi või mägi
keset lauskmaad. Teepeal olime tunnistajaks ka ühele rõvedale
avariile. Tuktuk oli üle kuudi käinud ja kaks turisti vigastatud.
Õnneks mitte midagi eluohtliku ma loodn. Tuktuk on kolme rattaga ja
ilma igasuguse turvavarustuseta.
 |
| Fresko Sigiryas |
 |
| Kunagi kasutati selliseid treppe |
 |
| Turist |
Vihma
sadas. Õnneks laenasin ma hostelist vihmavarju ja väga märjaks ei
saanud. Sigirya rock on kunagine budistide tempel ja hilisem
kuningakindluse koht. Käisin ka üleval ära kuigi pilet oli kallis.
Turiste oli palju. Maagiline ja ilus koht peab ütlema.
Edasi
viis mind tuktukionu kohalikku taimeaeda. Seal sissepääsuks piletit
ei olnud vaja. Taimetark näitas veidi räsitud taimi ja tutvustas
nende raviomadusi ja kasutusvõimalusi. Edasi nagu klassikalises
turistilõksus viis ta mind poodi kus hinnad olid kümme korda
tavalisest poest kallimad. Võtsin väikse sidrunheina õli sääskede
vastu. Tundub, et aitab isegi. Või on sääsed ära kadund.
 |
| Klassikaline taimeaia nimeall esinev turistilõks. Need on vist Aasias igas riigis olemas. |
Edasi
pani tuktukimees mu maha Dambulla kuldse ja koobastempli ees ja läks
ise minema, kuna see asus hotelli lähedal. Kuldtemplis oli suur
kullatud Budha kuju, kuld veidi koorumas.
 |
| Kuldne tempel |
Koobastemplisse
tuli jälle ronida ja ka pilet osta. See oli seda väärt.
Koobastesse rajatud templis oli 153 erinevas asendis Budha kuju ja
palju maalinguid.
 |
| Koobastempli 153 Budha kuju |
 |
| Kõige ilusam tempel. |
Pärast
lonkisin hotelli ja tegin lõunasöögi. Mis oli taaskord väga
maitsev. Jätsime hotelli omanikuga hüvasti ja ta viis mu
bussipeale. Täitsa heast tahtest. Bussisõit Kandysse kestis u 2,5
tundi ja poole sellest seisin püsti. Ei olnud sellist trügimise
tuju. Kui minu juures üks koht vabanes vaatasime ühe onuga pikalt
tõtt, et kes ennem jõuab. Mina jõudsin.
Kandysse
jõudes oli juba pime. Õnneks ei sadanud. Hotelli otsimine nõudis
vaeva kuna see oli veidi teises kohas kui lubatud. Heade inimeste
abiga sain kohale. Ajasin pikalt juttu Hispaania ränduritega kes on
ette võtnud aastase rännu Indias. Viisa pärast tulid vahepeal
Srilankale. Kandys on juba rohkem turiste ja melu.
Homme
vaatan veidi linnapeal ja jään veel üheks ööks siia. Võtan
tempot veidi maha.
15.11
Kandy
Täna
öösel väga magada ei saand. Tundus, et kirbud närivad. Kratsisin
omal jalad lõhki. Vist olid lihtsalt närvid läbi. Kuna olin
otsustanud veel ühe öö Kandys olla bookisin uue hotelli.
Raudteejaamale veidi lähemal. Maitsesin ka hotelli hommikusööki ja
kohvivett. Olin magamata ja vihma sadas. Erilist entukat ei olnud.
 |
| Ruhan ja nipsukoroona e. carrom |
Ennem
minekut mängisime hotelli omanikuga Ruhaniga veidi kohalikku
nipsukoroonat. Selline väiksem laud kui koroonas ja muidu peaaegus
samad reeglid. Sain haledalt lutti. Aga täitsa vahva mäng. Peab
endale ka meisterdama. Kaasa võtta ei saa. Veidi liiga suur. Jätsime
jumalaga ja ma läksin linna vallutama.
Jalutasin
Kandy järveääres ja kaesin ka kuulsa Hambatempli üle.
 |
| Kandy järv ja taamal kuulus Budha hambatempel |
Budha
hammas hoiul. Ei tea kuidas see tema käest kätte saadi. Igaljuhul
igalpool kirjutati, et seda hammast seal üleüldse ei näidatagi. No
ma vaatasin eemalt. Sisse ei astunud.
Vahetasin
raha ja einestasin kohalikku dosat, mis oli nagu tavalise pannkoogi
sisse keeratud sodi. Indias sai sama nimeall olnud ikka paremat asja.
Aga kõlbas kah.
Edasi
vaatasin üle ka suure turu kus turistid usinasti nänni kokku
ostsid. Ma ostsin vihmavarju sest vihma ju ikka sadas.
 |
| Restoraanis |
Möödaminnes
vaatasin ka kuuksa Kandy kriketistaadioni üle. See mäng on siin
uskumatult popp. No nagu Raplas korvpall vms.
Otsisin
üles oma uue hotelli ja otsustasin mõned tunnid põõnata.
Õhtustasin veel pere juures, kes majutust pakub. Jällegi ülihea.
Eriti puuviljasalat ja kõrvitsakarri. Peretütar rääkis väga head
inglisekeelt. Ütles, et siin Srilankal on nii igav ja pole midagi
teha. Tema tahaks olla sotsiaalne ja pidu panna ja endale tätoka
teha. Kiitsin tema mõtteid ja soovitasin USAsse põgeneda, mida ta
peale keskooli lubaski teha. Õhtusöögil oli ka üks rootsi naine
poja Bellega. Ajasin nendega ka juttu. Turiste tuli juurde. Ahmet oma
sõbraga. Ma läksin igaks juhuks magama.
Homme
püüan saada rongipileti Hattonisse ja valmistuda vallutama Adams
Peaki.
16.11
Kandy - Hatton - Delousi
Täna
öösel oli vist parim uni siin ülse. Putukaid ka polnud.
Hommikusöögi lauas sõbrunesin ühe Hiina kutiga, kellega läksime
koos raudeejaama.
Väljusin
Hattonis. Peaaegu kõigile olid autod ja bussid vastu tulnud.
Väljaarvatud mulle ja kahele sakslasele. Läksime nendega bussijaama
sõitsime Maskelyasse, sealt edasi Delousiesse.
 |
| Jälle sajab |
Hotellis
einestasin ja planeerisin edasist reisi ja valmistusin öiseks
mägironimiseks Adam Peaki e Siri Pada e Budha jalajälg jne. Heal
mäel mitu nime. Mõtlesin ka selle inglise keele oskuse peale, et
inimesed erinevaist maailmanurkadest räägivad seda ikka väga
erinevalt. Kõrv tahab alati harjuda. Grammatikast pole lugu. Tähtis
on sõnavara.
Nüüd
püüan ennem teeleasumist veidi tukastada.
17.11
Adams Peak (2243 m)
Äratus
02.15 ja mäe poole teele. Liitusin teiste ränduritega. Oli väga
pime aga õnneks ostsin taskulambi eelnevalt. Ilma selleta poleks
saanud.
 |
| Hotell |
 |
| Algus |
Ülesse
viis 5000 trepiastet ja niisama lonkimist. Oli ikka jube väsitav.
Olin üleni märg ja tegin tihti peatuseid aga üles ma igaljuhul
sain. Õnneks oli selge öö ja vihma ei sadanud. Üleval oli jälle
väga külm ja tuuline. Ajasin kõik riided selga mis kaasas olid.
Päike tõusis 5.50. Ahsoo üles jôudmine võttis kolm tundi.
 |
| Jõudsin üles |
 |
| Siin see jalajälg ongi varjul |
Päikest
oli näha ja kõik hõiskasid rõõmust aga muud näha ei olnud.
Pilved jäid maa ja taeva vahele. Kell kuus avati ka tempel kus
budistide arvates Budha jalajälg, hindude arvates Shiva ja
kristlaste arvates Adama. Püha kõigile. Detsembrist kuni maini
külastab mäge väga palju palverändureid. Siis on hotellid kõik
punnis täis ja rohkem melu. Praegu oli hotellis üksinda. Teisel
päeval tuli rahvast juurde.
Allatulek
võttis kaks tundi. See oli ka raske. Põlv hakkas valu tegema.
 |
| Alla |
Allatulles
nägin seda kogu ilu, millest olin pimedas mööda jalutanud.
Märkasin ka ühel ülisuurel puul mesilaste kärgesid rippumas.
Huvitav kas keegi neid ka korjab. Pärast hotellipoisiga juttu tehes
selgus, et tema oma sõbraga korjabki. Oleks rohkem aega oleks saanud
minna koos korjele.
 |
| Tempel |
Kohtusin
ka ühe trummipõristava budhamungaga ja muidugi paljude ränduritega.
Oli väga võimas.
All
võtsin kiire duzzi ja hommikusöögi.
Pärast
jalutasin veel ringi vaatasin Laxapana juga ja niisama kohalikku elu.
 |
| Mesilased |
 |
| Munk oma toimetusi tegemas |
Üldiselt
selline pool puhkepäev. Edasi ei hakanud sõitma. Homme juba tagasi
Hattonisse ja sealt rongiga Nuwara Elya poole. See pole siit kaugel.
Nagu enamus kohti aga aega võtab pool päeva, et kohale jõuda.
Eriti siin mägises piirkonnas.
 |
| Laxapana |
Panen
kirja ka ühe lühijutu “Kuidas ma naise võtsin?” Srilanka
hotellipoisi jutu ainetel.
Et
Srilankas naist võtta pead sa teadma kõigepealt, et naine keda sa
kosida tahad on naine. Ei ei ära saa valesti aru. Ma mõtlen naise
iga. Kui tüdrukul on esimest korda päevad jätavad vanemad ta koju
terveks kuuks. Lukutaha. No sest ta on must ja keegi ei tohi teda
sellisena näha. Aga vat kui teistkorda on päevad antakse kogu
külale sellest teada ja tehakse suur pidu. Ei ole piinlik. Uhke on.
Nüüd teavad kõik, et see tüdruk on meheleminemiseks küps. Mina
kohtasin oma kihlatut Feisspuukis. Päriselt. Oli sõprade sõber.
Alguses vahetasime sõnumeid ja rääkisime üksteise
tõekspidamistest. Need ühtisid. Eks pildid meeldisid mulle ikka ka.
Ta on Nuwara Elyias geograafiaõpetaja, mina Delousies toapoiss. Meie
vahel on 60 kilomeetrit ja mul on töö 7 ööpäeva nädalas, palk
on 80 eurot kuus. Sellepärast peamegi kaks aastat ootama ja raha
koguma. Ega see kihlumine nii kergelt käinud. Kõigepealt leppisime
omavahel kokku. See oli lihtne. Siir rääkisin ma oma emale. Ema
tahtis muidugi kohe tüdrukule helistada. Helistaski. Kiitis heaks.
Tüdruk käis ka meie juures perega kohtumas. Meie poolt oli siis asi
otsustatud ja kokkulepitud. Siis oli tüdruku kord. Pidin teda ikka
kaua aega torkima et ta oma isaga räägiks. Lõpuks rääkiski.
Leppisime kokkusaamise kohvikus. Isa eriti midagi ei rääkinud ja
lubas lahkudes varsti oma otsusest teada anda. Ootasin. Kaua. Paar
nädalat. Lõpuks helistas ja kutsus enda juurde koju. Nii et tüdruk
ei teadnud. Ajasime pikalt juttu. Lõpuks lubas isa mulle jälle
teada anda. Ma tüdrukule ei rääkinud, et olime isaga kohtunud.
Pinnisin, et ta isalt ikka küsiks. Lõpuks küsisgi ja isa ütles
JAH. No muidugi rääkisin ma ka seda et ma isaga vahepeal olin
salaja kohtunud. Minu jaoks on tähtis ausus. Nüüd on asi
otsustatud oleme kihlatud. Panime Facebookis ka, et oleme. Helistame
igapäev mitu korda, kohtume harva sest mõlemal on oma töö. Paraku
erinevas linnas. Kui abiellume oleks tore kui sa saaksid ka tulla.
18.11
Delousi - Hatton - Nuwara elya
Täna
hommikul oli ilm tavatult ilus. Väga soe ja selge. Adama mäetipp
paistis kenasti kätte ära. Jalad olid aga tõeliselt ronimisest
haiged. Kuigi jalutasin ja venitasin peale mäelkäiku.
 |
| Selle mäe otsas käisingi |
Siiski
hakkasin liikuma. Peale hommikusööki jätsin hüvasti
hotellipoisiga kes oli kahe päeva jooksul päris sõbraks saanud.
Rääkisime eelmisel õhtul palju põnevat Srilanka eluolu kohta.
Lubas paari aasta pärast enda pulma kutsuda.
Sõitsin
bussiga Hattonise ja sealt edasi bussiga Nuwara Elyiasse.
Ilus
koloniaalstiilis majadega ja laiade tänavatega linnake. Läksin
esmalt postkontorisse ja saatsin koju mõned postkaardid. Näis kes
ennem koju jõuavad. Väike võistlus.
 |
| Nuwara Elya |
Otsustasin
bussiga sõita Pedro Estatesse. See on üks sajast või rohkemast
teevabrikust Sri Lankal. Suur osa maailmas joodavast kvaliteetteest
tuleb just siit. Vabrikusse läksin ikka bussiga. Mõtlesin ka
Srilanka bussikoondisele uue hüüdlause “Bussid ju käivad”.
Geniaalne mis? Tõesti kohalikud räägivad, et bussiliiklus on nii
tihe et ükskord sõitis üks buss teisele tagant sisse. Tegelt
mõtlesin ka selle välja. No tõesti miks maksta tuktuki meestele
kümnekordset hinda.?!
 |
| Teevabrikuid on Sri Lankas palju |
 |
| Igal pool tee |
Teevabrikus
tehti põhjalik ekskurssioon protsessist tootmises. Kahjuks ei
tohtinud sees pilti teha. Ütlesin küll, et Eestis tee ei kasva aga
nad ei uskunud. Ostsin veel kingituseks erinevaid teesid kaasa ka.
Tagasi
ikka bussiga sest bussid ju liiguvad. Linnapeal käisin ühes veidi
rõvedas urkas söömas aga märkasin seda allas siis kui söök oli
tellitud. Mis seal ikka.
 |
| Maiustused on tõeliselt magusad nii nagu peab. |
 |
| Victoria Park. |
Astusin
oma teekompsuga sisse ka Vctoria Parki sest see jäi koduteele. Oli
tõesti kaunis, puhas ja rahulik pargike. Vanas heas inglise stiilis.
Pargis oli ka palju abiellujaid pildisessioonil ja suur grupp hiina
linnuvaatlejaid, objektiivid ja piksilmad pikemad kui eee nad ise.
Rühkisin
mäest üles hotelli ja oli pime.
19.11
Nuwara Elya - Ella
Nojahh
ega tänasest polegi palju pajatada. Lahkusin hommikul Nuwara Elyast,
et minna rongiga Ellasse või Ellesse, igal pool erinevalt
kirjutatud. Võtsin tuktuki üle hulga aja ja kauplesin hinna 600lt
250le. Selle jurde käib ka kõva näitemäng. Mina järgi ei anna,
tuktuk lahkub ja veidi aja pärast on tagasi, et nõustuda. Ilmselt
sellepärast lasi ta ka allamäge sõites vabakäiguga minna ja
lülitas mootori isegi välja.
 |
| Sõnumiedastus raudteejaamas |
Nanu
Oya raudteejaamas oli aega. Polnud mitte kedagi. Järjest rohkem
hakkas ajajooksul sinna kogunema autosid ja minibusse, kust tulid
välja turistid. Naljakas. Päris paljusid turiste, võiks öelda
kõiki, oli saatmas autojuht-reisikorraldaja. Kui jõudsime Ellasse
oli neil kõigil seal samasugune vastas. Eks ta ole kallim moodus
reisimiseks. Jällegi ilusad vaated ja mõnus rongisõit. Lisaks
eelmainit tegelastele oli Ella raudteejaam täis tuktuki juhte ja
hotelle pakkuvaid tüüpe.
Minul
oli hotell bronnitud ja kaks kilomeetrit jõudsin ka jala käia. Ilm
oli veel ilus.
Läbi
salapärasse udusse mattunud metsa jõudsin oma öömajja. Jõin
teretulemast teed ja ajasin vahva peremehega juttu. Käisin
eemalolevast restoranis einestamas.
 |
| Otsisin hotelli |
Tagasitulles
olid mul õnneks kaasas kaks sõpra taskulamp ja vihmavari. Tänavad
olid muutundud mägi jõgedeks. Jõudsin enamvähem kuivalt hotelli.
Mõtlesin,
et olen ka homme siin ja vaatan veidi ringi. Hulgun metsas jne.
Ülehomme juba Uda Walawe rahvuspargi poole punuma.
20.11
Ella
Otsustasin
et olen ühe päeva veel siin Ellas. Tasus ära. Juba homikul oli
ilus päikesepaisteline ilm.
 |
| Hommikusöök. Need pirukad olid võrratud. |
Sõin
hommikust, panin pestud riided kuivama ja hakkasin matkama.
Kõigepealt läksin Nine Arch Bridget vaatama. Päike kõrvetas.
Teepeal kuulsin koera haukumist. Neid on siin palju aga tavaliselt
nad ei haugu vaid magavad. Läksin vaatama miks ta haugub. Haukus
suure u kahemeetrise mao vist püütoni peale. Madu põgenes. Ma väga
lähedale ei julgenud minna ka. Pilti ei saanud teha. Aga elamus oli
hea. Kuna tee sillani kulges läbi väikese küla, võsa ja olematute
radade olin väga ettevaatlik madude suhtes. Õnneks või kahjuks
rohkem neid ei kohanud.
Silla
juures olin täitsa üksi. Ei ühtegi turisti. Nad ei pidavat
viitsima nii kaugele eriti tihti külast tulla. Oli ikka võimas sild
küll. Üheksa kaarega ja üleni kivist. Ei ühtegi metallosa.
Edasi
siirdusin Little Adams Peaki otsa. Sinna andis ikka ronida aga vaated
olid võrratud. Siit oli näha ka suur ja kuulus Ella Rock. Ja mitmed
kosed.
 |
| Tee kasvab |
 |
| Naudime vaadet |
 |
| Ella Rock |
Jalutasin
alla läbi teeistanduste, mida on siin tõesti palju. Läksin Ella
linna või külla oleks õigem öelda. Seal polnd teha midagi.
Teepeal tagasi hotelli käisin ka esimest korda Srilanka ajurveeda
massaasis. Rohke õliga, vãga kosutav. Eriti pärast mitmeid päevi
mägedes ronimist.
 |
| Klassikaline riis ja karri |
Võtsin
ka klassikalise riis ja karri. Alati on see pisut erinev ja ikka väga
maitsev. Vürtsikas ka.
Homme
püüan hommikul leida bussi, mis mind juba Uda Walawe rahvusparki
viib. Seal peaks palju elevantisid elama. Saab näha.
21.11
Ella-Udawalawe
Lahkusin
Ellast oma külalistemajast peale hommikusööki. Läksin bussiga Uda
Walawesse. Muidugi paari ümberistumisega. Bussijaamades on alati
abivalmis inimesi kes su järgmise ja alati õige bussini juhatavad.
Pealelõunal olin kohal. Hotellis käis parasjagu ehitustöö.
Leppisin kokku homme hommikuks safari ja levantide orbudekodu
külastuse ja tegin väikese jalutuskäigu loodusesse.
 |
| Jälle bussis |
Loodus
oli kena aga nii nagu seisma jäin ronisid mööda sääri suured
termiidid ja üritasid jalgadesse auke närida, et sinna pesi punuda.
Käisin ära jõeääres ja tulin tagasi. Ega siin külas väga
miskit teha ei ole. Lisaks ei olnud siin netiühendust ega ka wifit.
Puhkasin niisama, lugesin raamatut ja läksin vara magama.
Magada
aga ei saanud. Väga palav ja suured oravad krõbistasid katusel.
22.11
Udawalawe
Ärkasin
5.30 ja varsti oli jeep väravas. Ostsime teepealt vett ja
sidruniküpsiseid. Rahvusparki oli kogunenud mitmeid jeepe koos
turistidega. Mina muidugi üksi autos. Sama suurtes autodes oli
tavaliselt 6 saksa turisti või 20 Srilanka sisetutisti. Päike
tõusis ja udu laskus maale.
 |
| India elevant pojaga |
 |
| Vesipühvlid |
 |
| Paabulind |
Tänasel
safaril nägin tõeliselt palju elevante. Kindlasti oma 50ne ringis.
Lisaks palju vesipühvleid. Mustad nagu öö. Üleni vees ainult
persed ja ninad väljas. Oli palav. Oleksin pühvlite hulka tahtnud
minna. Giid aga hoiatas autost väljumise eest. Elevandid pidid
ründama. Rahvusparki olid tulnud ka ümberkaudsete külade lehmad.
Nautima mahlakat rohtu ja lõbusaid turiste.
 |
| Väike pätt |
Veel
kohtusime igasuguste lindude ja sisalikega. Ja väikese pärdikuga,
kes Jeebijuhi suitsupaki varastas.
Pärast
mitmetunnist safarit suundusime elevantide orbudekodu vaatama. Oli
parajasti söötmisaeg. Neile anti rohtu ja igale ühele kopsikutäis
piima vooliku abil. Kui nad suureks sirguvad lastakse nad rahvuspargi
territooriumile.
 |
| Elevantide orbudekodu |
Lasin
ennast hotelli sõidutada kuhu olin kogemata veel üheks ööks toa
bronninud. Pigem teadmatusest et safari nii ruttu otsa saab. Aga
asjad muutusid.
Vahepeal
käisin külas ja tõin lõunasöögiks arbuusi ja 2 mangot. Need
olid ikka väga head. Kui neid tükeldasin saabusid kaks Sveitslast
Sebastian ja Juliett. Sebastian inglisekeelt ei osanud ja me
rääkisime siis tõlkides. St Juliettt tõlkis kõike mitu korda.
Aga oli lõbus. Käisime koos külas süüa, õlut ja arakki toomas.
Pärast vestlesime, jagasime reisinõuandeid ja arakki poole ööni.
Lubasid oma hipibussiga eestisse külla tulla. Tore kui Sveitsist
sõbrad on.
 |
| Puuviljatädi |
 |
| Lõuna |
 |
| Tavaline tänavapilt sisalik ja koerad |
Õnneks
ei pea mina kell 5 ärkama, et safarile minna. Nemad aga küll. Mina
tõusen 9 ja liigun juba rannarajooni, täpsemallt Tangalla suunas.
Veel ei tea kuidas aga bussid ju liiguvad.
23.11
Uda Walawe - Tangalla
Öö
oli palav aga sai magada. Tegin väikese kohvi ja jalutasin teeäärde,
et sõita bussiga Empilipityasse. See oli juba suurem linn. Kauaks
sinna pidama ei jäänud vaid sõitsin kohe järgmise bussiga
Tangallasse. Bussiliikluse kohta on ainult kiidusõnu kosta.
 |
| Tangalla lemmikrand Sri Lankal |
Tangalles
otsisin kohe söögikoha ja maitsesin jällegi erinevaid karrisid.
Seekord ka kalaga, kuna jõudsin ju rannikule India ookeani äärde.
Termomeeter näitas 31 ja tajutavaks pakuti 41. Otsisin kiirelt
hotelli. See asus täpselt 50m rannast ja oli mõnus kodumajutus.
Kauplesin veel toa ka homseks ja poole odavamalt. Peale külma duzzi
läksin randa. Rand oli ilus. Liivarand niikaugele kui silm seletab.
Lained olid suured aga kuna oli ka teisi ujujaid siis läksin ka
vette. Ega vee temperatuur väga õhust ei erinenud. Ligunesin ja
võitlesin lainetega. Tükk aega. Siin oli juba rohkem turiste. Kes
vedeles rannas, kes ootas surfiks suuremat lainetust.
 |
| Turist rannas |
 |
| Jee. |
Õhtuks
valmistas perenaine suuri krevette nagu soovisin. Krt siin on iga
naine nagu Lilian Kosenkranius voi noh hea kokk. See söök oli
võrratu. Kuna lahja õlu oli linnast otsas toodi mingit 8,8 voldist
Lionit. Alguses ei saand arugi, et kange on.
Pärast
sõitsin peremehe tuktukiga linnast välja merekilpkonni vaatama.
Lubati, et näeb vb rohelist merekilpkonna kes tuleb kaldaliivasisse
munema. Mõtlesin et vaatan ikka ära kõige kauem maal elanud eluka.
Nad on ju vanemad kui dinosaurused. Rahvast oli veel aga mitte palju.
Lõpuks tuli teade ,et on nähtud.
Läksime
vaikselt rannale.
 |
| Roheline merekilpkonnatädi läheb peale munemist ookeani tagasi. |
Loodusemees
kõige ees punase valgusega, sest see ei häirivat kilpkonni.
Merekilpkonn on ohus viimase 300 aastaga on populatsioon kahanenud
üle 90 protsendi. Küll kalavõrkude, prügi ookeanis, kilpkonnast
tehakse suppi ja kilbist ehteid ning loomulikult süüakse ka neid
vastmunetud mune.
Munemispaika
tuleb kilpkonn maa magnetväljade abil ehksiis sisemine kompass.
Samasse kohta kus ise sündinud on. 20 min tuleb ta veest välja siis
1 tund kaevab augu tagumiste lobadega, siis 20 min muneb umbes 100
pinksipallisugust muna, siis u 1 tund ajab esimeste loibadega augu
kinni. 10 minutiga veab ta ennast ookeani tagasi. Seda kõike saime
me jälgida. Püüdes kilpkonna mitte segada. Õnneks oli rahvast
vähe u 20 ringis. Oli uskumatult müstiline elamus. Sellele andis
juurde ka lainete laksumine ja kuupaiste. Kell 01 olin tagasi
hotellis ja uinusin.
24.11
Tangalla
Täna
pidi vara ärkama kuna kell 09 algas kokanduskursus, mida viis läbi
meie kodumajutuse perenaine. Olles eile õhtul veendudnud tema
imelistesmvõimetes võis julge südamega osaleda. Lisaks minule
tulimka üks Tsehhi tüdruk. Tema noormees läks selleasemel randa.
 |
| Kursuslane |
Õppisime
perenaise käeall kuidas teha kala, kõrvitsa, läätse, suvikõrvitsa
karrisid. Ja krõbeleiba papadami tegime ka aga selleks on vaja
poolvalmis asjad osta ja neid saab ainult siit. Panin tublisti kõik
retseptid kirja ja märkisin üles milliseid maitseaineid on vaja
siit osta.
 |
| Õpetaja |
 |
| Kõrvitsa karri |
Käisin
ookeanis ujumas ja oligi aeg enda tehtud lõuna nahka panna.
Pärast
seda tegin pika jalutuskäigu Tangalla linnapeal. Külastasin
erinevaid randasid ja astusin sisse ka kinno. Film juba käis. Mingi
India põnevusdraama. Aru ei saand midagi. Tulin tulema. Vahva
kinomaja oli.
 |
| Kinos |
Ostsin
omale ka kohaliku meeste kehakatte sarongi ja uued päikseprillid
kuna vanad läksid katki.
Palavus
oli järgi andnud ja sättisin ennast taas ujuma. Lained on ikka
massiivsed. Vahepeal tõmbab laine su enda sisse ja siis ei saa aru
kus on maa ja kus taevas. Pärast väljatulekut kõik loksub edasi.
Kes eriti ujuda ei oska ei peaks seal vette kippuma. On ka muidugi
rahulikumaid randu.
Srilanka
on ikka imeline maa. Siit mitte kaugel keskmaal lädistas igapäev
vihma ja oli jahe. Siin rannas on aga väga palav. Kuigi ilmateate
järgi lubab ka siin vihma. Ei ole näinud.
Õhta
oligi käes.
Homme
lähen pealinnale veidi lähemale ja olen kaks viimast päeva vist
Weligama nimelises kuurortis. Otsustasin, et pealinna Colombosse ei
hakka ronimagi. Suur ja lärmakas koht ja vaadata seal ka miskit
erilist vist ei olevat.
25.11
Tangalla - Weligama
Täna
hommikul oli kohe väga palav aga tuli minna. Kõigepealt bussiga
Matarami ja sealt edasi Weligamasse. Õnneks sõidavad bussid
lahtiste uste ja akendega. Uksed on lahti muidugi sellepärast et
rahvas peale ja maha saaks sõidupealt hüpata.
 |
| Kohalik närimistubakas. Ei olnud hea. |
 |
| Weligama |
Weligamas
oli ka palav. Jalutasin ja vaatasin. Siis otsustasin tuktuki kasuks.
Ta ei leidnud hotelli algul üles ja arvas et võib rohkem pappi
küsida aga ei võind mitte. Eks ta veidi kurb oli aga mis seal ikka.
Hotell
v kodumajutus oli askeetlik nagu ikka selles hinnaklassis. 7 euri öö.
Võtsin peale külma dussi jalgratta ja kimasin linnapeale tutvuma
kaubanduse ja linnaga. Siin rannas toimetavad ka need pulgaotsas
istuvad kalamehed aga ma ei tea kas ma neid näen. Peale
ujumaskäimist hakkas sadama. Selline troopiline hoovihm. Iseenesest
hea. Ei ole enam nii palav ka.
 |
| Koolivihikusse pakitud pirukad. Taaskasutus. |
Homme
hommikul lähen vb vaalavaatlusele ja siis juba edasi Gallesse.
Lähemale Negombole. Sest ega palju pole seda reisi enam kahjuks
jäänud. Tegin veel rattaga tuuri peale äikese tormi, et näha
pulgaotsas istuvaid kalureid aga pulgad olid kõik tühjad.
26.11
Weligama - Galle
Otsustasin
siiski vaalavaatlusel osaleda. Selleks pidin ärkama 05.30. Ega see
suur probleem polnudki. Nimelt oli öö nii palav, et päris magama
vist ei jäänudki. Igaljuhul võttis tuktuki mees mu peale ja
sõidutas Mirissasse, kust vaalavaatlused alguse saavad. Kõigepealt
läbisime hirmsasti haisva kalaturu. Kalaturge on siin kogu
rannikuäär täis, seega haisu.
 |
| Mirissa sadam |
 |
| Läheb vaatlemiseks |
Vaalavaatlusele
oli minemas mitmeid laevukesi. Turiste vähem või rohkem peal.
Läksid ka väiksemad paadid, kuid nendega ei soovitatud minna. Kuigi
odavamad aga mitteametlikud. Kuigi mis seal kokkuvõttes vahet on.
Sõit
läks lahti, kõigile jagati vett, võileib ja merehaiguse tablette.
Mina ei tahtnud. Meri oli rahulik ja tavaliselt mul sellist haigust
ei esine.
 |
| Teised vaatlejad |
Sõitsime
rannast päris kaugele ja nägime delfiiniparve. Ja varsti ka
sinivaala. Õigemini väikest osa sellest 20 meetrisest ja 45
tonnisest maailma suurimast imetajast. Oli võimas. Nii kui üks paat
vaala nägi tormasid ka teised sinnapoole. Sinna poole tekile
tormasid ka turistid kus poolt vaala näha oli. Ma kartsin, et
lootsik läheb ümber aga õnneks olid meil päästevestid ka.
 |
| Siin ta on. Sinivaal. |
Pärast
korralikku mitmetunnist vaalaahistamist sõitsime randa. Teepeal
nägin ka palju lendkalu. Ka esimest korda.
Rannast
korjas tuktukimees mu peale ja viis hotelli. Pärast pakkimist ja
kannu lahjat kohvi jalutasin maanteeäärde. Paari minuti pärast
sõitsin bussiga juba Galle poole.
 |
| Teepeal nägin ka pulgaotsas istuvad kalamehed ära. |
Galle
on suur linn. Hotelli sõitsin ka tuktukiga.
 |
| Galle vanalinn |
Hotell
oli ok ja omanik andis mulle tasuta jalgratta et linnaga tutvust
teha.Veel pakkust ta mulle, et võib õhtuks õlut ja kanepit tuua
kui soovind kumbagi. Huvitav kas ta ei saanud aru aga see tuli ikka
ja jälle teemaks. Valisin siis õlu, mille ta ka pärast tõi. Ja
mainis et võib ikka kivi ka tuua.
 |
| Galle |
Väntasin
Galle vanalinna. See on Hollandi võimuaegne suur merekindlus.
Koloniaalstiilis ehitisi täis. Midagi muud kui Srilanka tavaline
tänavapilt.
Ostsin
ka kokku veidi turisminänni, käisin söömas ja läksin magama,
kuna eelmine öö polnud suurem asi.
 |
| Moskiitotõrje |
Homme
juba Negombo poole. Ring saab täis.
27.11
Galle - Negombo
Ilmad
on ikka jube palavad. Uni läks umbes 07.00 paiku ära. Pakkisin
asjad ja läksin võtsin kohvi ja mõned pirukad. Tulin tagasi ja
hotellionu pakkus ka kohvi ja puuvilju. Ei olnud ilus keelduda.
Võtsin koti ja läksin maja ette bussi ootama. Kuna oli just
hommikune tipptund olid bussid nii täis, et inimesed rippusid ustest
välja. Ma ei hakand oma kompsudega sinna rippuma minema. Võtsin
hotellimehe sõbra tuktukijuhiks. Kuna ta oli eile mulle rääkinud,
et tuktuk võtab umbes 4l 100le ja bensu liiter maksab 130 ruupiat
ehk veidi alla euro, siis ei saanud ta mult ka hingehinda võtta nagu
nad siin tegema kipuvad.
 |
| Tagasi Negombos |
Bussijaamast
valisin ekspress ja tavalise bussi asemel AC bussi. Päris hea oli
vahelduseks jahedas olla. Pole mul ju ka üheski hotellis
konditsioneeri olnud. Buss sõitis mööda rannikuäärt Colombosse.
Oli kena vaadata. Colombo on ikka jube suur ja rahvastatud linn.
Algul mõtlesin, et vahin seal ringi ka aga kuumus oli eriti kõrvetav
ja tüütud tuk-tukimehed rippusid varukas.
Otsisin
tavalise bussi, et sõita edasi oma reisi alguse ja ühtlasi ka
lõpppunkti Negombossse. Sõit kestis kaua. Kui kohale jõudsin oli
kokku kulunud 6,5 tundi bussisõitu, perse oli valus ja riided
läbimärjad.
 |
| Dosa ja kiletatud taldrik |
Negombos
einestasin. Sain lõpuks õiget dosat erinevate karridega. Jube hea
oli ikka. Käisin ka sellises kohas nagu meil A- kontor. Ime et
eestis veel siukseid kohti leidub. Inimesed olid netis. Sai ka
printida ja paljundada. Kuna Qatar oli mu viimase lennu Oslo-Tallinn
ära muutnud, printisin uue pileti seal välja. Üks leht 20 rupsi.
 |
| Koolipoiss vanaemaga |
Ostsin
veel maitseaineid ja ühe riidest koti, et asju paremini majandada.
Ega rohkem ei jõudnudki teha.
28.11
Negombo - 18.00ks lennujaama
Hängisin
täna Negombos ja püüdsin ka õhtuseks lennuks puhata. Sest ega öö
oli jälle
nii palav, et korralikult välja ei puhanud. Kojusõit
võttis aega koos vahepeatustega ligi 24 tundi aga sujus kenasti ja
29.11 olin õhtaks kodus.
 |
| Doha lennujaam |
Selline
see reis sai. Arvasin, et Sri Lanka on Indiaga sarnasem riik aga ei
olnud mitte. Viimastel aastatel on turism põllumajadnusest ette
läinud ja riik on väga puhas, inimesed lahked, mitte pealetükkivad.
Palju on käia ja vaadata aga võib ka mõnes kenas rannas võrkkiiges
vedeleda või surfata. Kultuurishokki ei teki. Kui siis võibolla
väga nõrga närvikavaga inimeses. Aasia avastamiseks ideaalne
sihtkoht. Kui võimalus tekib, siis külastan seda saart taas!!!